Vilistlaspidu on juba kahe nädala pärast laupäeval, 18. mail

Laupäeval, 18. mail ootame kõiki vilistlasi Lüllemäe Põhikooli juubelit tähistama ning tantsujalga keerutama.

Sündmused algavad juba päeval. Siit olulised teated ehk kellaajad.

 

Võrkpall algab koolimaja õues kell juba kell 13!

Ennast on üles andnud juba mõned vilistlaste meeskonnad ja ka kooliõpilased pidavat oma satsi välja panema. Kui on soov liituda, siis kirjuta või helista Valevile (valev@karula.edu.ee, tel 5269020).

Loomulikult on oodatud inimesed ka lihtsalt võrkpallimängu vaatama. Samuti saab kooli õues mängida nii kettagolfi kui minigolfi.

Rännak vanade kooli juurde ja kalmistutele algab koolimaja eest kell 14!

Giidiks on Vaike ja Terje Pudersell Karula Muinsuskaitse Seltsist. Palun oma soovist retk kaasa teha teada anda direktorile mart.kase@karula.edu.ee. Nii teame, kui suurt bussi planeerime.

NB! Karula Muinsuskaitse Selts on laupäeval, 18. mail Lüllemäel avatud rohelises majas kell 11-15. Kõik on palutud lahkesti uudistama näitust “Karula koolid 17.-20. sajandil”.

 

Kell 16 kuni 16.45 saab koolisööklas süüa.

Kokkutulekule registreerimine on avatud koolimaja fuajees alates kell 14-st. Loomulikult saab praeguste kooli õpetajatega ka juttu puhuda.

Kell 17 on koolimaja saalis pidulik kontsertaktus. Kui soovid aktusel sõna võtta, siis kirjuta lahkesti kooli direktorile mart.kase@karula.edu.ee.

Kell 18-18.30 toimub lendude pildistamine. Saate professionaalse fotograafiga end oma koolikaaslastega jäädvustada.

Kell 18-19 toimub endiste õpetajate ja direktorite vastuvõtt koolimaja mängutoas.

Koolimajas on avatud fotonäitus nii praegustest kui endistest tegevustest.

Kell 20 alustab bänd Lillelised ning läheb kaua läheb. Vahepeal on ka üllatusesinejad. Avatud on puhvet ja baar. 

 

Osalustasu

Vilistlaspeo osalustasu on 25 eurot. Palun kanda see Valga Vallavalitsuse kontole EE491010202000577004 (SEB Pank). Selgitusse märkida “Lüllemäe vilistlaspeo tasu”.

Soovi korral saab peo osavõtutasu tasuda ka kohapeal sularahas.

 

Ootame Sind väga! Allpool kaks lustlikku meenutust.

• Andrus Pikas (lõpetaja aastast 1983, 19. lend)

Mina, Andrus, tulin Lüllemäe kooli kuuendasse klassi ja neljanda veerandi keskel. Ja kuna ma tulin Tartu linna teisest keskkoolist, siis ei kujutanud maakooli elu üldse ette. Tartu linnas oli minu klassis õppimas korraga nelikümmend last ja sattuda kooli, kus oli kaksteist last klassis, siis see oli paras pähkel ühele poisile. Ja eredam hetk on see, kui teadmatusest õpetaja Eha Saani nime küsisin klassis kõva häälega: “Õpetaja Juula, kuidas seda ülesannet lahendada?” Siis sai terve klass suure häälega naerda. Aga tänasel päeval  olen uhke selle üle, et suutsin teisest koolist tulnuna lõpetada Lüllemäe kooli. Ja eriline tänu selle eest muidugi klassijuhataja õp. Tiina Põdrale ja kõigile klassikaaslastele, kellega koos sai käidud.

• Ene Vilipuu (lõpetaja aastast 1975, 11. lend)

Olen 1975. aasta lõpetaja. Mäletan oma kooliajast ägedaid kooli, rajooni ja vabariiklikke suusavõistlusi. Tundus, et olime tegijad. Sügisel ja kevadel tehti krossijooksu. Tol ajal korralikku staadioni veel polnud. Mäletan, et tasandasime ja silusime rehadega kruusast pinda, korjasime sealt suuremad kivid välja. Esimesed klassidevahelised jalgpallimatšid saidki kruusasel pinnal peetud. Korra sai isegi öisel jüriöö-orienteerumisel käidud.

Õpetajatest meeldejäävamad olid Hileida Pikk oma loodussõprade ringiga ja erilise võimega meid kooliümbruse haljastamises kaasamises. Mina tegin neid lõpmatuid puude istutamisi üsna meelsasti.

Lühikest aega oli lauluõpetajaks Aksel Kripsaar. Tema juhendamisel pääsesin lastekooriga 1969.aastal Tallinna üldlaulupeole. Üllatav julgus oli lastekoori kolmandasse häälerühma kaasata minusugune äsja üheksaseks saanud plikanähvits.

Kadedaks tegi see, et kooli segarahvatantsurühma pääsesid esmalt Vilma Ventšikova klassi õpilased. Mina sinna ei kuulunud. Pääsesin tema juhendatud rühma alles täiskasvanuna, kooli vilistlasena ja õpetajana.

Klassijuhataja Tiina Põder pani kirjutama kirjandeid. Selleks korraldas noortele sulemeestele nn kirjanduslikke komandeeringuid. See tähendas seda, et pärast lühikest ekskursiooni tuli kõigil kirjand kirjutada. Kui seal oli mingi “tera” sees, hakati sellega tööd tegema. Nii said mitmed kirjandusvõistluse jutud alguse.

Kui õpetaja Põder klassi astudes ütles: “Tere, mu kallid ja kaunid!” oli tulemas midagi lihtsat ja toredat. Kui sellist algust polnud, võis tulla pragamist ja kohutavalt raske tund.

Muidugi ei saa üle ega ümber matemaatikute paarist. Alfred (Saani Vana) pani korraliku põhja alla ja Eha (Juula) viis oma ääretu kannatlikkusega asja lõpuni. Matemaatikaolümpiaadid olid igakevadine väike mõõduvõtt koolide vahel.

Hileida Pikk, kooli kasvuhoone ja kooli katseaed moodustasid ühtse terviku. Õpetaja väsimatu juhendamise abil külvasime, kasvatasime ja pikeerisime taimi. Suvel käisime 4-6 päeva aiatöödel (katseaiapäevad), korjasime sõstraid ja lõpmatult kummelit. Sügisel võtsime kogu kooliperega kartulit. Paljudes kodudes sel ajal veel kasvuhooneid polnud. Saime esimesed ja kasulikud kogemused väga healt juhendajalt.

Olen oma koolile tänulik. Sain siin nii paljude huvitavate asjadega tegeleda. Esinemisjulgust andsid sagedased hommikukogunemised, kooli nääri- ja kevadpeod.