Kohtumine vürst Volkonskiga
Neljapäeva, 19. septembri koolilõuna järel istusid õpilased juba varakult esimese korruse koridori valmis seatud pinkidel, mitmetel käepärast paber ja kirjutusvahend autogrammi jaoks. Oli ka põhjust – legendaarne vürst Peeter Volkonski tuli Lüllemäe kooliperele külla!
Tänaseks juba 65-aastane Volkonskite pika ajalooga vürstisoo võsu on kirjutanud laulusõnu, loonud muusikat, lavastanud etendusi, mänginud kümnetes Eesti filmides ja telelavastustes, kirjutanud ise raamatuid (eeskätt lastele) ja tõlkinud teiste omi.
Vestlusringis õpilaste ja õpetajatega tuli juttu koolist ja muusikast, lastest ja keeltest. Näiteks soovitas Peeter Volkonski ebameeldivale õppeainele läheneda nagu mingile põneva saladuse lahendamisele, võrreldes matemaatikaülesandeid krimilooga, kus tegelasteks inimeste asemel numbrid või vanemates klassides ka iksid-igrekid.
Abiks olevat ka uudishimu. Paljude erinevate ettevõtmistega mees ütleb, et teda on hoidnud tegutsemas just kohutavalt suur uudishimu. Samas lasteluule kirjutamise tõukeks oli hoopis lustituju. „Lastele on ju kohutavalt lõbus kirjutada.“
Ennekõike ansamblitega Propeller ja ROSTA Aknad seostuv Peeter Volkonski enda sõnul muusikaliselt nii andekas pole. Seega on õnn, et rokkmuusika puhul pole ülearu oluline iga noodi puhtus või laulusõnade pähe õppimine – kumbki pole staažika muusiku arvates tema tugevamad küljed. Oluline on hoopis sõnum kogu keha ja hingega kuulajani viia ning eakas rokkar näitas kooliperele ette, kuidas see käib. „Rokk läheb minu jaoks nagu teatri alla. Rokis ei saa valetada… Nagu teatriski ei saa valetada.“
Kokku lepitud aeg lendas kiirelt ning paljugi põnevat jäi rääkimata. Ometi sellest vähesestki, mille üle vanameistriga arutletud sai, on ka tänastel õppijatel ja õpetajatel mõndagi kõrva taha panna.
Tekst: Liina Saksing
Fotod: Ave Siilak, Triinu Rätsepp
