Üks aasta oodatumaid sündmusi Lüllemäe koolis on keeltekohvik, mis sedakorda toimus 19. märtsil. Kohvik on aastate jooksul olnud eri nägu ja seotud eri tegevustega, põhijooned on aga alati samad: toidud valmistavad õpilased ise ning teenindus toimub võõrkeeltes. Sel korral olid fookuses vene ja inglise keel ning eritähelepanu sai kohvikukultuur kui selline. Fotogaleriid kohvikust saab uurida ka meie Facebooki-lehel. Uudise pani kokku ja fotod tegi Ave Siilak.  

19. märtsil peale esimest tundi sõitsid esimese klassi õpilased Tartusse teatrisse. Külastati Vanemuise väikest maja, kus vaadati Marko Matvere lavastatud lasteooperit “Guugelmuugelpunktkomm”. Enne etendust sai piiluda ka orkestriproovi ja majaga tutvuda. Ooperi peategelane oli väike Juta, kes unenäomaailmas seigeldes sai tuttavaks üleelusuuruses värvipliiatsitega. Eteduses lauldi palju ja õpilased ei suutnud ära imestada, kuidas nii kõrgeid noote laulda saab. Huvi äratasid ka uhked kostüümid ning põnev lavakujundus. Etenduses oli ka üks kurb koht, kus merisiga Possu haigeks jäi… Kuid kõigi laste ühine lemmik oli pliiatsite laul. Nähtud loos olid värvipliiatsid omavahel tülli läinud. Etenduse lõppedes oskasid pliiatsid üksteisega aga koostööd teha. Koostööd oskasid teha ka esimese klassi õpilased – autos lauldi…

Üks aasta oodatumaid sündmusi Lüllemäe koolis on igakevadine keeltekohvik. Olgu eeskava missugune tahes või köök misiganes riigist pärit, üks on kindel – toidud valmivad koolimajas. Keeltekohvikueelse esmaspäeva ja teisipäeva jooksul oli koolimaja täis imelisi lõhnu, mille autoriteks õpilased kõigist klassidest koos oma juhendajatega. Uudise pani kokku Ave Siilak, fotod tegid kodunduse õpetaja Merli Meresaar ja inglise keele õpetaja Külli Teder.

15. märtsil toimus taas 5.-9. klassidele mõeldud kooliöö. Õpilasesinduse korraldatav sündmus toob  – nagu nimigi ütleb – kogu ööks koolimajja kõik, kes soovivad üheskoos veeta tegusalt ja lõbusalt aega oma koolikaaslaste seltsis. Seekordne päevakava nägi lisaks ohtrale kehakostitamisele ette mitmed traditsiooniks saanud tegevustöötoad teaduskatsetest patsipunumise ja võrkpallini. Hommikul ärgati Mailise ja Eliisi küpsetatud pannkookide lõhna peale. Tõsi – ega kõik sõba silmale saanudki, sest film, kaaslastega jutuajamine või muu pooleli olev tegevus oli selleks liiga huvitav.   Ülevaate kooliööst pani kokku Ave Siilak.

Haridus- ja Teadusministeerium on 2019. aasta kuulutanud emakeele aastaks, märkimaks 100 aasta möödumist eesti keele mainimisest riigikeelena. Lüllemäe Põhikool andis samuti oma panuse nende sündmuste tähistamiseks. 3. märtsil algas koolis emakeelekuu. See tähendab, et kogu kuu jooksul tehakse II ja III kooliastmes kõigi ainete kirjalike tööde järgi statistikat, kes peab kõige osavamalt kinni õigekirjareeglitest. Aktsiooni eesmärk on juhtida õpilaste tähelepanu sellele, et igas aines tuleb kirjutada korrektses eesti keeles, mitte ainult eesti keele tundides. Kuu lõppeb märtsi viimasel nädalal kõigis kooliastmetes ning ka õpetajatele läbiviidava etteütlusega. Kogu töö võtame kokku aprilli alguses, mil saame tagasisidet ning tunnustame tublimaid. 14. märtsil tähistas Eesti 20. korda emakeelepäeva. Lüllemäe Põhikoolis korraldati selle puhul…

Elukestev õpe koos karjääri planeerimisega on põhikooli riiklikus õppekavas üks läbivaid teemasid. Seega on arusaadav, et ka tänased õpetajad õpivad pidevalt midagi uut, läbides koolitusi või kursusi, lugedes erialast kirjandust või tutvudes teiste heade praktikatega. Mõnikord käib mitu võimalust lausa käsikäes. Nii noppisidki õpetajad 2017. aasta lõpu Ettevõtliku Kooli koolituselt muuhulgas üles ka ühe digitaalse töövahendi, mida oma tundides kasutada. Koolitaja kasutas tookord interaktiivseid Plickers kaarte päeva õppetöös, kuid rääkis lühidalt ka, millega tegemist. Plickersi digi-tööriist koosneb internetis kasutatavast rakendusest ja nutiseadmesse allalaaditavast äpist. Lisaks on õpilastel prinditud ja lamineeritud koodikaardid, mille abil vastatakse. Kaardi iga külg kannab tähte (a, b, c või d) ning vastava tähe ülespoole keeramine tähendab…

12. märtsil toimus 1. ja 2. klassile veeohutuskoolitus, mille eesmärk on vähendada veeõnnetustes hukkuvate ja vigastada saavate laste arvu. Koolitaja Alari Kais näitas slaide erinevatest veeohutusega seotud olukordadest ning lapsed rääkisid, mis on selles ohtlikku ja kuidas käituda õigesti. Kuigi lapsed teadsid juba varemgi ühte-teist, õpiti koolituse käigus ka palju uut ja väga vajalikku. Mõned olulised mõtted sellest päevast… Vanemad peavad samuti päästevesti kandma! Täiskasvanuga võib jääle minna. Sügavasse vette ei tohi minna ilma järelevalveta. Ära uju silla all! Ära jookse silla peal! Ei tohi suruda sõpra mänguhoos vee alla! Tundmatus kohas ära vette hüppa! Kui tõukad kedagi vette, siis ta võib su kaasa tõmmata. Kui jää on nõrk, siis…