Töötukassa külalistunnid 4.-8. klassile
Järjest enam mõjutab meie elu käitumine sotsiaalmeedias. Paraku oleme olukorras, kus meile antakse kätte aina võimsamad seadmed ja suhtlusplatvormid, kuid nendega ei tule kaasa nö ohutus- või kasutamisjuhendit. Nii võib juhtuda, et mõtlematu klikk tobenaljakal üleskutsel võib rikkuda ära unelmate karjääri, samas kui teadliku mainekujunduse mõju loob tugeva positiivse kuvandi.
Tegemist ei ole ainult noorte, vaid ka täiskasvanute probleemiga, kes ka ise ei oska alati head eeskuju näidata ning noortele on nende loodud negatiivne sisu lihtsalt kättesaadav.
Digitaalsest jalajäljest ning selle seostest õppe- ja tööeluga kõneles Lüllemäe 4.-8. klassile ühiskonnaõpetuse tundide raames külla tulnud Eesti Töötukassa karjääriinfo spetsialist Meelika Tamberg.
Seminarivormis külalistundide teemad jagunesid laias laastus kaheks: töö ja tööturg ning ennast- ja teisi säästev käitumine digimaailmas.
Töövaldkonnas otsiti vastuseid küsimustele mis on töö, kas see on meeldiv asi või kohustus, mille alusel võiks teha karjäärivalikuid ning kuidas Töötukassa karjäärispetsialistid saavad oma teadmistega noori toetada. On oluline, et õppimises ja töövaldkonnas valikuid tehes peetakse silmas eelkõige oma tugevusi ja huvisid ning tehakse põhjalikku eeltööd. Iidoli, sõbra või meedias kujunenud mulje järgi töö valimine lõppeb sageli pettumuse ning karjäärimuudatusega.
Reede õhtul oled pikalt sõbraga mänginud, teades, et laupäeval saad pikalt magada. Hommikul vara tuleb ema, ajab Su üles ja ütleb, et pead nüüd kaheksa tundi koristama, prügi viima ja muid töid tegema. Tasuks saad 500 eurot. Rõõm! Nüüd ütleb ema, et sa pead tegema esmaspäevast reedeni 8 tundi iga päev, saad nädala eest 500 eurot. Edasi aga nii, et pead tegema iga päev kaheksa tundi kuu aega ja saad kuu eest 500 eurot. Ei ole enam rõõmu. Järeldus: alati ei ole raha see, mis silma särama paneb.
Tänapäeval on 40% tööealisest elanikkonnast vaid gümnaasiumiharidusega, mis tähendab seda, et on olemas laiapinnalised teoreetilised teadmised, kuid puuduvad oskused, mis aitaksid tööturul paremini toime tulla. Konkurentsi tingimustes eelistab tööandja siiski töötajat, keda ei pea oma kuludega koolitama hakkama.
Tööotsijate või õppijaks kandideerijate kohta tehakse aina enam taustauuringuid. Seega on ülioluline, et oskaksime käituda avalikus ruumis. Meelika Tamberg tõi mitmeid näiteid, kuidas ettevaatamatu käitumine on reaalselt avaldanud mõju noore inimese elule. Kas üleskutsele „Lükkame Narva Venemaale“ liitumine võiks mõjutada noore tulevikku avaliku elu tegelasena? (Kahtlemata.) Kas Messengeri grupid on tegelikud privaatsed ses osas, et seal sisalduvat infot ei saa edasi jagada? (Absoluutselt mitte.) On valdkondi nagu riigikaitse või lennundus, kus lisaks tavalisele taustauuringule süvenetakse ka sugulaste ja sõprade tegevustesse.
Põhireegel 1: Kõik, mille oled internetti üles riputanud, sinna ka jääb.
Põhireegel 2: Nii, nagu sa hoolitsed igapäevaselt vahetus suhtlemises selle eest, mis mulje sa jätad, hoolitse oma digitaalse mulje eest.
Lisaks sisu jälgimisele tasub mõelda üldisele ohutusele, sest aina enam juhtub õnnetusi inimestega, kes endast fotot tehes, sotsiaalmeedias postitades või näiteks Pokemon Go’d mängides ei jälgi enda ümber toimuvat.
Tõsiste teemade kõrvale jätkus ka naljakaid näiteid. Meelika Tamberg suunas noori ise kaasa mõtlema ja arvamust avaldama, nii et tunnid olid huvitavad ja aeg läks kiiresti.
Vestluses räägiti ka veebikuritegudest, näiteks kellegi teise nimel sõnumite või kirjade saatmine, petukirjade levitamine. Väga oluline on see, et kui küsitakse isikuandmeid ükskõik kus – numbrit, koduaadressi, ID-kaardi numbrit või raha, siis tasub olla äärmiselt ettevaatlik ja otsida nõuannet.
Külalistundidele järgnevast ühiskonnaõpetuse tunnis võetakse läbitud teemad veelkord kõne alla, et kõige olulisem meelde jääks ning vahepeal tekkinud mõtted avaldatud ja küsimused vastused saaksid.
Uudise pani kokku ja fotod tegi ühiskonnaõpetuse õpetaja Ave Siilak.
