Kust algab kultuurilugu? Mida me hindame ja püüame oma lastele edasi anda? Palju sellest on stalinlikel ja seisakuaegade rahvuskultuurivaenulikel aastatel maha vaikitud, kõrvale tõrjutud või väärastunud, kuid armastust oma esiisade maa ja rahva vastu ei ole suudetud meie südametest välja kiskuda.
Rõõmu ja uhkusega võime tagasi vaadata oma paikkonna koolihariduse 337 aasta pikkusele ajaloole, teadvustada, et meie esiisad juba 17. sajandil kirjaoskajate rahvaste perre astusid ning et juba 16. sajandist alates arenes eesti kirjasõna ja trükiti eesti raamatuid. Kõik see kohustab praegusi Eesti koolide õpilasi väärikalt jätkama hariduse traditsiooni.
Ei ole kaugeltki tähtsusetu, et meie künkalises ja metsadesse peitunud Karulas alustas esimene kool tegevust juba 1687. aastal, kantud Eesti rahvuskoolide isa Bengt Gottfrid Forseliuse mõttejõust ja oma aja kohta imetlevast humaansuse- ja demokraatiataotlusest põlatud Eesti maarahva, meie esiisade vastu. Just siit oleme omandanud selle hariduse ja kultuuri järjepidevuse, mis on võimaldanud meil üle elada väärastused ja vägivalla meie kultuuri kallal ning jätkuvalt pürgida hariduse valguse poole.
Kõige esmased teated Forseliuse kooli olemasolu kohta Karulas saame tolleaegse Tartumaa praosti, Sangaste kirikuõpetaja Ch. Rauscherti aruandekirjast Forseliusele 20. mail 1687. aastal. Muude andmete hulgas kirjutab ta Karula kohta, et kuna seal pastor sel aastal hilja oma kogudusse tuli, ei ole seal kooli alal midagi iseäralikku toimuda saanud. Siiski on kogunenud 5 õpilast, kes katekismuse järgi on lugemist alustanud (“Weil der Hr. Pastor zu Carolen spät zu der Gemeinde kam, hat wegwn einer Schule daselbst nichts sonderlich geschehen können; jedoch haben sich 5 Schüler eingefunden, dafon der eine auf Osten in der kirche aufm Catechismo zu lesen anfangen.”) Jutt on Karulasse sel aastal tulnud uuest õpetajast, eesti keele arengus väga suurt osa mänginud pastor Johann Hornungist, kes koos oma venna Andreas Hornungiga oli üks tulisemaid Forseliuse keele- ja pedagoogikauuenduste pooldajaid Eesti rahvakoolides, nii et meil on põhjust oletada, et just tema juhtimisel Karula kool õige hoo Forseliuse vaimus sisse sai. Kes kooli esimesi 5 õpilast õpetas, ei ole siiani õnnestunud välja selgitada. Kõrvalasuvas Sangastes, mis kuulus administratiivselt tollal ühe mõisniku valdusesse, töötas Ch. Rauscherti juhtimisel kool 60 õpilasega ja seal oli õpetajaks Forseliuse 15 aastane õpilane Bengt Adamson, keda Rauschert ei väsi kiitmast hea õpetuse eest. Võib ainult oletada, et sealtkaudu tulid õpetajad ka Karulasse. Kus täpselt asus Forseliuse kool Karulas, ei ole teada. Kuid on teada, et koolimaja ehitati ning et selle tarbeks lasi Sangaste – Karula riigiametnik oberst von Budberg viimase taliteega 1688 a. kevadel palgid välja vedada. Ettenähtud koolimaja oli 1693 a. veel üle andmata. Põhjasõja järel oli kool mõistagi hävinud ja ehitati üles 1730. aastal oma aja kohta küllaltki esinduslikuna – 1 “toa”, 2 “kambri”, 4 akna ja 1 ahjuga. Karula kodu-uurija Peeter Puuderselli arvates tuleb vana köstrikooli asukohta otsida hilisema kihelkonnakooli kivihoone lähedusest, kas see aga ka esimese Forseliuse-kooli aset märgib, ei ole meile teada.
Kool aga töötas ja kirjaoskus levis, nii et Karula kihelkonna kirjaoskus oli veel terve järgneva sajandi jooksul üllatavalt kõrge, nagu näitab kirikuvisitatsioon 1777. aastal.
1719 a., kui kõikehävitav Põhjasõda veel lõppenudki polnud, toimus Karula pastoraadis samuti kirikuvisitatsioon, millest võtsid osa ka Karula kihelkonna mittesaksa kiriku-eestseisjad Kauro Peeter ja Tsilimiku vana Jaan (“Caura Peter undt Zilly Micko Jahn ein Alter”). Karula kooliolude kohta andis seletust Otepää õpeaja Johann Grot, kes teenis sel ajal ka Karulat. Kuna talupojasõbralik ja sügavalt haritud õpetaja Johann Hornung, kes kõigis Põhjasõja koledustes oma koguduse juurde jäi ja ei põgenenud, oli vene vastases spionaažis kahtlustatuna vangistuses ja vangis 1715. aastal surnud. Muude paljude küsimuste seas kihelkonna kirikuolude kohta oli ka küsimus, kas kirik külades selleks ettenähtud kohtades kohustuslikku katehhisatsiooni (katekismuse tundmise) kontrolli teostab. Nendel katehhisatsioonidel kontrolliti ka laste lugemisoskust. Pastoril ei olnud selle kohta midagi kaevata. Peale selle küsiti, kas talupoja noorsugu on kiriklikult korraldatud talve ajal koolides olemas ja selle peale olid õpetajal “kaasas mõned lapsed, kes väärt on ja teised on pea kõik sellesama kooli läbi teinud”. Siit selgub, et mingisugune koolikorraldus Rootsi ajast püsis veel ka Vene tsaaririigi algusaastail, vaatamata sõja metsikule laastamisele.
Vene valitsuse koolikorraldus (patent) ilmub 18. aprillil 1765. aastal. Selle kohaselt avatakse Karula kihelkonnas peale nimetatud köstrikooli, kus sel ajal õpib 14 last, veel 8 mõisakooli – Karula vallas 2, Kaagjärvel 1, Jaugamõisas (Karula kihelkonna alla kuulunud Vana-Antsla mõisa karjamõisas) 1, Korijärvel 2, Iigastes 2. Lisaks on uue, talupojalaste haridusele suurt tähelepanu pöörava Karula kirikuõpetaja Colestin Helingi (Karulas 1759-1779) juhtimisel väga elav koduõpetus. Karula kihelkonna Karula valla mõisa-, hiljem vallakoolide asukohad on jäänud aastasadade vältel väga stabiilseks – üks Alakonnu-Kolski-Rebase-Madsa piirkonnas, teine Kauro-Nigle-Paltsaare-Tüüra talude ringis, olenevalt sellest, millise talu rehetare oli kõige sobivam parajasti lastele peeruvalgel, hiljem juba küünla- või petrooleumlambi valgel kirjatundmise vagude ajamiseks. Nendesse traditsioonilistesse kohtadesse jäid koolid kuni eelmise sajandi 60-ndate aastateni, vastates kõige paremini sajandite vältel välja kujunenud kohaliku asustuse nõuetele, mil rahvuskultuuri sihikindlas hävitamiskampaanias suleti ka need koolid, tuues korvamatut kahju paikkonna kultuurielule ja majandusele.
Tolleaegsed koolid olid teadagi usuõpetuskoolid, kus õpetati aabitsa, katekismuse ja lauluraamatu järgi lugema, katekismust tundma ja kirikulaule laulma. Kuid kirjaoskuse levikuga muutus talupojale kättesaadavaks ka muu tol ajal eesti keeles ilmuv kirjandus ja tõusis märgatavalt tema eneseväärikus. Kirjutamisoskus tuli tunduvalt hiljem. Eesti talupoegade janu hariduse järele, vaatamata äärmuslikule ja kasvavale majanduslikule viletsusele, hämmastas ärksaid saksa soost kirikuõpetajaid-estofiile. Sangaste õpetaja Ch. Rauschert kirjutab juba 18 sajandi algul: “Kes õppida tahab, võib teha seda hästi. Karjased käivad loomade taga ja loevad raamatut. Mõned õpetavad kodus oma vendi lugema, teised juhatavad omakseid paluma ja laulma. Kes oleks julgenud arvata, et eestlane selleks valmis on? Kes oleks võinud arvata, et nii lühikese ajaga mitmes talupojamajas katekismus, laulu- ja palveraamat ning Vastne Testament kahes eksemplaris olemas on?”
1777. aastal kirikuvisitatsioonil oskas Karula kihelkonna 4819 koguduseliikmest 3142 inimest lugeda – igas talus oli vähemalt üks kirjaoskaja. 1777. aastal õppis Karula köstrikoolis 15 last. Mõisakoole oli Karula vallas lisandunud veel üks, pastoraadis kiriku juures, kuid Korijärve koolid ei töötanud. Üldse õppis mõisakoolides 143 last.
Koolide areng sel ajal olenes väga suurel määral kohalike kirikumeeste huvist eesti talupoja, tema keele ja kultuuri vastu. Seetõttu ei jõua me küllalt tänada neid kõrgelt haritud kirikuõpetajaid, tänu kellele eesti rahva haridustasemele pandi selline alus, mis võimaldas tal oma lühikese vabadusaja vältel tõusta maailma haritud rahvaste tasemele ja seda hariduse potensiaali säilitada siiamaani.
Karula kihelkond võib tänuga meenutada maarahva keelt ja kultuuri austanud ja edasiarendanud õpetajaid Johann Rossihniust, Johann Hornungit, Coelestin Helingit, Friedrich Ferdinand Meyerit jt. Kuid on tulnud ka taluda kultuurivaenulikke ja talurahvast põlgavaid ja halvustavaid kirikuteenreid. 1786. a. kirikuvisitatsioonil on selgesti tunda, kuidas Coelestin Helingi surma järel (1779. a.) on Nathanael Wicki ajal Karula koolielu armetult alla käinud: kooliskäimine on muutunud korratuks, koolmeistrid ei saa oma palka kätte. Korijärve koolid ikka ei tööta. Ülejäänutest töötavad 4 viletsates talurehtedes, 2 mõisarehtedes ja ainult 1 Kaagjärvel talumajas. Ainsaks hüveks on see, et köstrikool on saanud 1785. aastal korraliku kivimaja. Seal õpetab sel ajal köster Karl Gustavson.
1815. aastal selgub, et koolitöö on veel enam tagurpidi läinud. Kontrollimisel ei oska kihelkonnast paljud lugeda. Köstrikoolis käib ainult 6 õpilast. Enamik mõisakoole seisab, ainult kahel mõisal on korralikud koolimajad. Iigaste ja Vana-Antsla koolid asuvad kõrtsihoonetes. Karula ja Kaagjärve koolid on vanadusest kõlbmatuks muutunud.
1824. aastal asub Karula kirikuõpetaja kohale Fr. Ferd. Meyer ja sajandi 30-ndateks aastateks on märgata kooliolude tunduvat paranemist. 350-st koolikohustuslikust lapsest käib koolis 215 last. Koduõpetust saab 360 last. Kihelkonnakooli loomiseni aga, mida nõuab 1819. aasta talurahvaseadus, veel ei jõuta. Põhjusi on palju: suured kulud kiriku põhjaliku remondiga, kirikupatrooni, Karula mõisniku J. D. E. von der Brüggeni surm 1838. aastal ja tema pärijate käest mõisa oksjonile minek, kus selle omandab uus mõisahärra, Fr. M. von Grote; ikaldus ja nälg (1840-1841) ja sellele järgnenud talurahva rahutused, mis kulmineeruvad massilise vene- õigeusku minekuga hingemaa saamise lootuses (1846-1848). Kirikukroonikas kirjeldatakse kohutavat viletsust ja nälga kihelkonnas, mille ajal on Alakonnu koolmeister Taavet Latik koos maata jäänud venna Juhaniga kogunud 25 talumeest ja läinud jala Riiga uut usku tooma, kust tagasipöördumisel ta Võnnus järelesaadetud köster Moritz Treumuthi ja “mõnede sõdurite” poolt kinni peetakse ja tagasi tuuakse. Selle järel toimub kohe Alakonnu kooli katsumine ja 30. mail 1842 on seal juba uus koolmeister Andres Kannuluik.
1842. aasta kevadel on “koolikatsumine” ka teistes Karula kihelkonna koolides. Koolkonvendi protokollist nähtub, et kõik ümbruskonna mõisnikud nõuavad ainult talupoja karmi trahvimist koolist puudumise pärast, samal ajal kui õpetaja Meyer peab vajalikuks igakülgse abi andmist äärmises viletsuses vaevlevale talupojale, talle raamatuid levitada ja head õpetust anda. Inimesed häbenevad kirjaoskamatust ja õpetaja Meyer nõuab koolidele raamatute vara muretsemist. Kihelkonnas loeb hästi 223 last ja veerib 439 last. Kirjutada oskab ainult 14. Vallakoolid töötavad Karulas (koolmeister Andrus Kannuluik), Pikkjärvel (Peeter Kruse), Vana-Antsla vallas Tiksil (Kaspar Wallner), Patuperal (Juhan Reiljan), Sangaste vallas Meigal (Jaan Asserus), Karula pastoraadi kool Kubjal (Hindrich Koch) ja Iigastes (Hindrik Braun).
Ülimalt huvitav on F. F. Meyeri poolt ära toodud õpperaamatute nimekiri 12. juuni 1843. a. kooliaruandes, kusjuures ilmneb, et pooled kuuluvad talupojalastele endile – tähendab taludes olid juba raamatud. Kõik F. F. Meyeri poolt esitatud andmed on imetlusväärselt korrektsed ja täpsed. 1848. aasta aruandes ei märgita mitte ainult laste arvu koolides ja nende edasijõudmist erinevates ainetes, vaid ka andmed koolmeistrite elutingimuste kohta. Alakonnul on uus koolmeister Mihkel Kronberg ja koolimaja on 21. jaanuaril põlema läinud, kuid mitte päris maha põlenud; Pikkjärvel on Peter Kruse tingimused head, ainult koolituba on talvel külm; Iigaste koolmeistri elutingimused on õige viletsad, ülejäänutel kõigil head. Kui asub ametisse õpetaja Willigerode, muutuvad sissekanded üldsõnalisteks ja mittemidagiütlevateks ja võib oletada ka huvi ja tähelepanu langust kooliolude suhtes.
Karula kihelkonnakooli avamiseni jõutakse alles 1850. aastal. Õiget hoogu aga ei saa ta ka siis sisse – 1857. aastal õpib seal ainult 2 poissi ja 2 tüdrukut (viimane fakt on märkimisväärne, sest tütarlaste koolitamist peeti tol ajal üldiselt ebasoovitavaks). 1878. aastal jääb kool laste puudumise tõttu hoopiski seisma. Tegelikult tegutseb ta küll edasi era-algkoolina vana köstri Carl Stimmi ja noore köstri Hendrik Bergmanni juhtimisel, nii et tolleaegselt võimalik haridus Karula kihelkonnas ei katkenud. H. Bergmann avab uuesti köstrikooli 1893. aastal 45 poisi ja 19 tütarlapsega. 1905. aastast muudeti kool 2-klassilisest 4-klassiliseks.
1869. aastal juhatab Karula kihelkonnakooli köster Carl Stimm. Vallakoolide koolmeistrite haridustase on märgatavalt tõusnud, õpilaste arv kasvanud. Patupera koolis õpetab seminariharidusega Johann Rebane (lapsi 90) ja tema kõrval abiõpetajana H. Rebane. Karula (Madsa) koolmeister Jaak Paijo on õpetajaeksamid sooritanud ja abikoolmeistriks on P. Siim (lapsi 128, 51 poissi, 68 tüdrukut). Karula pastoraadikooli koolmeister Eller on samuti õpetajaeksamid sooritanud (lapsi 54). Käägjärvel on koolmeister J. Säinas õpetajaeksamid sooritanud (koolis 54 last). Tiksi koolmeister J. Uibopuu on õpetajaeksamid sooritanud ja abiõpetajana töötab M. Puusepp (lapsi 37). Iigaste koolmeister J. Raudsepp on samuti eksamid sooritanud (koolis 26 last). Pikkjärve (Tüüra) koolmeister Adam Pellekais on ainuke kihelkonna koolmeister, kes ei ole õpetajaeksameid sooritanud, kokku õpib Karula kihelkonnakoolides 500 last. Koolide majanduslik seisund on jätkuvalt väga vilets ja õpetuse kvaliteet oli otseses sõltuvuses koolmeistri teadmistest ja entusiasmist.
1848. aastal oli kihelkonda ulatuslik vene-õigeusu kogudus tekkinud ja Vissi vene kirik ehitatud. Selle juurde arvati Vissi vene kihelkonnakool. Venestusperioodil laienes sunduslik vene keele õppimine ka luterlikele vallakoolidele, mille tõttu mitmed koolmeistrid, kes vene keelt ei vallanud, kaotasid oma koha. Vallakoolides valitses veel 1880-ndail aastail mitmeastmeline süsteem, osa lapsi käis üks kord kuus kooli juures “näitamas”, osa käis iga päev koolis ja osa käis kuus nädala koolmeistri juhatusel koolitööl. Sel ajal oli Karulas kirikuõpetajaks Eduard Paslack (1871-1900), kes oli kirglik venestuse vastane. Luteri vallakoolide kaitseks vene koolideks muutmise vastu õnnistas ta koolimajad pühakute nimel palvemajadeks (Peetri, Johannese, Jakobi jne nimel).
Võitluses esimese eestikeelse kõrgema kooli, Aleksandrikooli avamise eest paistis Karula kihelkond eriti negatiivselt silma. Leidus üks talumees, kes avaldas “Postimehes” artikli Aleksandrikooli avamise vastu. Ja seda ajal, kui kogu Eesti rahvas vaimustusega toetas korjandust esimese emakeelse kõrgema kooli rajamiseks.
Sajandivahetus ei too Karula kihelkonna koolioludesse olulist paranemist. Samal ajal ei tundu koolielu olevat ainult hall tuupimine viletsalt varustatud koolides. On kirjeldusi ajalehtedes Karula mõisnike von Grotede poolt korraldatud koolide jõulu- ja kevadpidudest laulu ja mängudega. Tegutsevad laulukoorid, 1897. aasta 15. juunil andis Karula kirikus kontserdi kuulus lauljanna Aino Tamm.
Luteri kihelkonnakool ja vallakoolid läksid Eesti Vabariigi rajamisel ühtlustatud 6-klassilise algkoolide võrgu koosseisu. Karula kihelkonnas anti Kaagjärve ja Iigaste 6-klassiliste algkoolide kasutusse samanimeliste mõisate hästi korrastatud härrastemajad, Patupera ehk Peetri algkool ja Madsa algkool alustavad uutes, selleks ehitatud majades. Tüüra 4- klassiline algkool suleti 1923. aastal ja avati samal aastal Pikkjärve 6-klassiline algkool endiste Vissi vene-õigeusu kihelkonnakooli ruumides.
Aastatel 1919-1922 töötas Karulas isegi keskkool. Selle rajajaks erakeskkoolina oli Valga Kommertskooli endine direktor Tõnis Grunthal, kes tuli Karulasse pärast kommertskooli Venemaale evakueerimist 1917. aastal. Kooli käimapanemiseks tuli ületada uskumatuid raskusi selleks, et ka selle kauge paiga lastele võimaldada kergemini keskharidust saada. Kooli eluiga ei olnud pikk, ei suudetud ületada majanduslikke raskusi, viimaseks juhatajaks oli Emilie Lattik-Kotilõim, kes juba pikki aastaid enne seda oli olnud Karula koolides õpetajaks. Ka pärast keskkooli sulgemist töötas ta Pikkjärve ja Madsa koolide õpetajana kuni surmani 1943. aastal. Ta on maetud Karula vanale kalmistule nagu suur hulk teisi enne teda Karula koolipõldu kündnud köstreid ja koolimehi (Karl Gustavson, Gustav Treumuth, Carl Stimm ja paljud teised). Viimane töötas Karula koolipõllul 50 aastat. Karula keskkooli viimas lennu lõpetas ka Karula kodu-uurija, Madsa Algkooli kauaaegne õpetaja ja direktor kuni kooli sulgemiseni 1956. aastal Peeter Puudersell. Pikkjärve Algkooli juhatajaks oli kuni emigreerumiseni 1944 aastal võimekas koolimees, suur seltsi- ja muusikaelu edendaja Karulas Voldemar Suigusaar.
Karula koolielu hakkas tagurpidi käima alates 1945. aastast, mil arreteerimiste, küüditamiste, sundkollektiviseerimise ja nendele järgnenud massilisele põgenemisele kaevandusrajoonidesse tühjenes kihelkond noortest, töövõimelistest peredest, seega ka lastest. Väikeste eesti koolide sulgemiskampaanias 1960-1964 suleti kõik loetletud koolid Karulas. 1964. aastal asutati Lüllemäe 8-kl. kool selleks ehitatud uues koolimajas, püüdes ka nimega olematuks kustutada Karula iidset, traditsioonilist kultuurikolde nime. Et veel ähmastada paikkonna kultuuriseoseid, anti koolile täiendavalt veel Antiborenko nimelise kooli staatus, kuigi lähikonnas hukkunud nõukogude sõjamehel mingit seost Karula kooli- või kultuurieluga ei ole. Kooli muutmisega 1989. aastal 9-klassiliseks on Antiborenko nimi kooli nimest kustutatud, kuid edasi töötab ta ikka Lüllemäe koolina.
Iidne Karula on andnud Eesti kultuurilukku palju nimesid ja kordumatuid isiksusi. Karula vallal on oma kirjanik, millega iga vald kaugeltki uhkeldada ei saa. Karula kihelkonnas Karula vallas Mäkiste talus on sündinud Madsa valla- ning Karula kihelkonnakoolis käinud eesti kirjanik, kauaaegne Viljandi praost ja koolitegelane ning Eesti Vabariigi haridus- ja välisminister Jaan Lattik. Oma teostes on ta südamesoojuse ja mahlaka murdekeelega põlistanud just Karula kihelkonna elu-olu sajandivahetusest alates. Jaan Lattiku perekonnapärimus on imetlemisväärse tihedusega seotud Karula kooli- ja kultuurilooga. Saatuse kummalisel tahtel on tema esimene kirikukirjades täpselt kindlaks tehtud esiisa seesama Sangaste koolmeistri Märdi poolt üleskasvatatud vaeslaps “Paltsere Merte Kasw. Peter”.
Nimetamist väärivad kauaaegne Valga gümnaasiumi direktor ja õpetaja, tuntud kodu-uurija Alleks Vallner, Madsa ja Lüllemäe Algkooli kauaaegne juhataja, hinnatud muusikamees ja kodu-uurija Peeter Puudersell, kauaaegne Pikkjärve Algkooli juhataja, Pikkjärve Rahvaraamatukogu Seltsi asutaja ja Pikkjärve heatasemelise segakoori juhataja Voldemar Suigussaar, Pikkjärve hilisem koolijuhataja ja eluaegne Karula koolide eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Põder, Karula kihelkonnakoolist läbi ülikooli Eesti Vabariigi ministritoolile tõusnud August Kerem, Karula kihelkonna Antsla valla Puusmetsa talust võrsunud August Kannukene, tema poeg kirikuõpetaja Robert Kannukene, Võrõngu väiketalupidaja poeg Mikk Tamme, Valga Meeskoori juhataja Villem Metusala, orkestri ja segakoori juht Valter Ilsjan, Madsa Algkooli õpetaja Alla Macievska ning paljud teised.
( Kohandatud Helbe Merila 1989. a. teksti järgi.)
Lüllemäe kool 1990-2004
Üheksakümnendad aastad olid Lüllemäe koolile edukad ja tõid kaasa palju muudatusi.
Osaleti aktiivselt ainealastel olümpiaadidel ja konkurssidel. Auhinnalisi kohti said algklasside õpilased emakeeles ja matemaatikas, vanemad vene keeles, eesti keeles, loodusainetes. Urmas Pai võitis vabariikliku geograafiaolümpiaadi. Eriti tublid olid noored matemaatikud Eha ja Alfred Saani juhendamisel. Hästi esineti “Nuputal” ja rahvusvahelisel matemaatikavõistlusel “Känguru”, koju tuldi auhinnaliste kohtadega.
1994. a. hakati õppima saksa keele asemel inglise keelt, teiseks jäi vene keel. 1993. a. sügiseks valmis staadioni kõrval mänguväljak. Sportlastele oli eriti edukas 1995/96. õppeaasta, mil püstitati 16 kooli kergejõustikurekordit. Käidi korvpallivõistlustel ja rahvastepalli mängiti vabariiklikul tasemel. Väga erinevatel joonistusvõistlustel osaleti arvukalt ja saadi vabariiklikku tunnustust. Nii poiste kui tüdrukute tööõpetuses on saadud auhinnalisi kohti.
Endiselt oli tugeval järjel rahvatants, osa on võetud kõikidest maakondlikest ja vabariiklikest pidudest, 2000.a. tantsupeol osales koguni neli rühma. Näiteringi liikmed on kahel korral osalenud vabariiklikus suvekoolis Rannal. Maakonda on esindatud murdealastel konkurssidel Sillamäel ja Hageris.
Kooli elu on mõjutanud muudatused lähikonnas. Nii on õpilastel võimalik alates 1995.a. sügisest tegeleda kultuurimajas klaveri- ja akordionimänguga Valga Muusikakooli õpetajate juhendamisel.
10 aastat tagasi rajatud Karula Rahvuspark on kooli elu mitmekesistanud.
Ekskursioonidel on käidud Saaremaal, Hiiumaal, Kihnus, Ida-Virumaal, Lahemaal, Tallinnas jm.
Väiksemad on alati oodanud põnevusega jõulunädalat, sest lisaks koolisisestele üritustele käiakse igal aastal päkapikumaal.
1997. aastal saadi võimlale ja osaliselt koolile uued aknad, alustati arvutiklassi väljaehitamist. Koolil on internetipüsiühendus. 2002.a. suvi kulus täielikult klasside ja koridoride remondile. 2003.a. remonditi söökla.
Kahjuks on õpilaste arv pidevalt vähenenud. Sellele vaatamata teevad meie kooli õpetajad kõik, et Lüllemäe oleks arenev ja konkurentsivõimeline kool ka edaspidi.
Direktorid
Pikkat, Otto 1964–1965
Kallus, Rudolf 1965–1972
Kärema, Uno 1972–1980
Saan, Eha 1980–1981
Avtomonov, Leonid 1981–2002
Pärtel, Heido 2002–2005
Kansonen, Janar 2005–2010
Lepp, Tiit 2010–2015
Kt Ülvi Kann 2015
Kt Raimond Luts 2015
Kt Rudo Lilleleht 2015–2016
Jana Tiits 2016–2023
Mart Kase 2023–
Õppealajuhatajad
Teibak, Henno 1964–1966
Päss, Ljubov 1966–1967
Tennis, Helga 1967–1968
Org, Helgi 1968–1969
Saan, Eha 1972–1973
Ventšikova, Vilma 1973–1975
Põder, Tiina 1975–1977
Saan, Eha 1978–1979
Lainola, Ludmilla 1980 – 2002
Õpetajad alates aastast 1964
Pikkat, Heljo 1964–1965
Saan, Eha 1964–2010
Rimm, Helle 1965–2012
Karu, Helbe 1964–1974
Nirk, Salme 1964–1965
Tiig, Maimu 1964–1966
Sermat, Toivo 1964–1965
Täht, Üllas 1964–1965
Aarna, Jaan 1964–1965
Tennis, Helga 1964–1968
Põder, Tiina 1964–1989
Zimmer, Vaike 1964–1997
Saan, Alfred 1964–1999
Ventšikova, Vilma 1964–?
Kallus, Heljo 1965–1972
Pikk, Hileida 1965–1984
Mets, Inge 1965–1968
Kripsaar, Aksel 1965–1972
Nigul, Saima 1965–1966
Matkur, Helena 1965–1966
Org, Helgi 1966–1969
Popov, Kalev 1967
Morel, Enno 1967–1968
Saar, Silvi 1968–1969
Sumberg, Aino 1968–1970
Pihkva, Olavi 1969–1970
Leesik, Juta 1969–1978
Rogenbaum, Maret 1969–1970
Mõttus, Helbe 1969–1970
Lõhmus, Tiia 1970
Nõmme, Ene 1970–1971
Raidvee, Jaak 1970–1971
Hain, Ellen 1971–1972
Sonets, Liia 1971–1972
Püss, Tiiu 1971–1976
Raud, Endla 1972–1977
Lepik, Tiina 1972–1976
Teder, Mare 1973–2003
Poola, Hillar 1973–1974
Kärema, Hele 1973–1981
Mannine, Sulev 1975–1978
Mannine, Alli 1976–1978
Lillak, Endel 1978–1986
Vilipuu, Ene 1979–1981, 1984–1986
Abel, Ruth 1979–1993
Lainola, Ludmilla 1980–2002
Avtomonov, Leonid 1981–2002
Avtomonov, Laida ?
Kannukene, Ants 1982–1984
Ploomipuu, Piret 1984–1985
Roots, Kaja 1985–1995
Jefimova, Tatjana 1986–1991
Siidra, Jaanika 1987–1988
Riitsalu, Endel 1987–2000
Ritso, Helle 1988–2006
Rüütli, Tiina 1990–1991
Mõttus, Merike 1991–2009
Arikainen, Jaanika 1992–1995
Tuulas, Merle 1995–2007
Kann, Ülvi 1995–2007, 2012–2016
Petermann, Maarika 1996–1997
Udras, Sven 1996–1997
Kiviorg, Merike 1999–2002
Ilves, Heiki 2000–2001
Siilak (hiljem Kadakas), Ave 2001–2002
Mandel, Endla 2001–2003
Paas, Riho 2001–2002
Sütt, Maret 2001–2003
Laidre, Reno 2002
Veldre, Vilma 2002–2004
Puudersell, Terje 2002–2004
Krassilnikova, Svetlana 2002–2004
Sermat, Ain 2002–2006
Pill, Ivo 2002–2006
Kahr, Olav 2002–2010
Muttik, Margus 2003–2006, 2013–2020
Teder, Külli 2004, 2012–
Salundi, Eve 2004–2005
Ploom-Zilmer, Kaili (koolipsühholoog) 2004–2006
Kansonen, Marelle 2005–2010
Vahtra, Eve 2005–2007
Pai, Urmas 2005–2006
Mäeots, Madis 2007–2008
Kibal, Kaija 2007–2008
Kiisler, Krista 2007–2008
Lepik, Liina 2007–2009
Madissoo, Asta 2007–2013
Lõhmus, Aime 2008–2009
Madissoo, Merili 2008–2016
Veresova, Olga 2009–2010
Riemann, Priit 2009–2013
Meriste, Mats 2010
Niinep, Vairi 2010–2013
Hannus, Ain-Meelis 2010–2013
Rikka, Kristi 2010–2013
Saunders, Derek 2010–2012
Laanpere, Annika 2010–2013
Vähi, Rebeka 2013–2014
Raam, Raivo 2014
Sisov, Valev 2006–
Kõvask, Heidi 2006–
Meresaar, Merli 2010–
Vernik, Astrid 2010–
Punt, Margit 2010–2016
Siivask, Ilona 2010–2015
Säre, Gerli 2012–2018
Kama, Põim 2013–2014
Saarna, Rolf 2013–
Roose, Celia 2013–2018
Roos, Merle 2014–2016
Otepalu, Kati 2015
Saksing, Liina 2015–2023
Kadakas (Siilak), Ave 2015–
Lihten, Elin 2015–
Ahk, Koidu 2016
Remmel, Viljo 2016–
Varik, Anneli 2016–
Roosik, Tarje 2017–
Speek, Laur 2017–
Tanilas, Triin 2017–2024
Ruotsi, Sirle 2018–2024
Tuulemets, Birgit 2018–
Haugas, Cathlen 2018–
Viilukas, Marge 2020–
Kiitusega lõpetanud
Järvmägi, Karin 1975
Saan, Taimo 1978
Karvak, Eino 1979
Sild, Sixten 1979
Sild, Janne 1981
Puudersell, Terje 1984
Vatman, Valdur 1986
Kukk, Tiit 1987
Teder, Andres 1988
Teder, Indrek 1989
Poola, Kristi 1991
Veldre, Maret 1991
Kotov, Kaie 1993
Avtomonov,Anu 1994
Veldre, Katri 1994
Silman, Reesi 1995
Sarv, Janeli 1997
Pai, Urmas 1998
Pai, Toomas 2000
Riga, Merili 2008
